Magistritöö teemal Eesti noorte säästmisharjumused (18-35a)

 

 

   Lõputöö eesmärgiks oli leida ühised tunnused inimeste vahel, kes alustavad säästmisega varem ning kelle igapäevane raha haldamine on ratsionaalsem. Samuti oli väga oluline välja tuua nii kooli kui ka vanemate või kasvatajate mõju noore inimese teismeeas. Iga haridusega inimesel peaks olema võimalus õppida majandust ja sellega seonduvat matemaatikat. Kindlasti noorte distsiplineerimine vanemate poolt ning nende poolne eeskuju rahaga läbi käies.

 

   Töö probleemiks oli inimeste liiga hiline ärkamine, et enda finantspool kontrolli alla saada ning tuleviku peale mõelda. Liiga suurel osakaalul noortest puudub hädareserv ootamatute kulude katteks, noored ei tea, kuhu nende raha kulub ning pigem tarbitakse.
Töös kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivse meetodi puhul kasutati erinevaid ökonomeetrilisi mudeleid ja teste, mille tulemusel võeti vastu vastavad hüpoteesid ning nende põhjal tehti järeldused.

 

   Tulemustest selgub tervisliku eluviisi mõju finantsidele. Majandusõpe juba põhikoolis omaks suurt mõju säästmisharjumustele, samuti on väga oluline vanemate distsiplineerimine teismeeas, olles ise finantskäitumiselt eeskujuks. Vananev elanikkond Eestis, väljaränne ning negatiivne iive juba üksi on suur probleem, sellele lisandub noorte soov varem töötamine lõpetada. See tekitab vastuolu nii riigi kui ka personaalsel tasandil. Noorte soovide täitmiseks peab finantskirjaoskus oluliselt paranema, seda koostöös nii mikro- kui ka makromajanduslikul tasemel.

 

Võtmesõnad: säästmine, eelarve, pension, tulevik, finantskirjaoskus, Eesti noored

​

​

​

Hea meel näha, et tulemused saavad kajastatud ka erinevates uudisteportaalides:

• Postimees,

• Credit24,

• Raplamaa Sõnumid.

 

Küsitluses osales 1006 Eesti noort. Aitäh vastamast!